"Mõtle enne, kui ütled." See on alles kunst..,
esmaspäev, 18. jaanuar 2010.
Issand, vahel võtavad asjad ikka totaalselt teistsuguse pöörde.. Vot seda ma poleks eluilmaski uskunud, siiani ei suuda uskuda.. Kuigi see pole isegi minu asi, ega puutu vähimalgi määral minusse.Mõni on siiani sama lame ja loll, nagu alati. Aga noh, eks vahel tuleb ette jah, et inimest ei muuda aeg, õpetused ega MISKI. Mulle ei mahu pähe, kuidas keegi arvab, et raha on elus KÕIK. Ei ole kõik! Aga kõigi ajusoppi see ei jõua. Arvad, et raha eest saab õnne? Armastust? Sõpru? -olgu, arva.. võibolla tunnedki end nii, kuna sa arvad et sul ongi see olemas.. Aga ei.. vaata MÕISTUST ei saa rahagi osta (kahjuks) ja seda on on juba kaugele näha. Ühtki neist ei saa, kuigi mõni seda siiski uskuda ei suuda. Oeh, kahju lausa, kui inimene on nii kitsa silmaringiga ja enesekeskne.
Mul on hale lihtsalt sellistest.
Ja kuidas saab üldse olla nii debiilne, et ühel hetkel oled nii armas sõbranna, teisel hetkel räägid oma järgmisele "ohvrile" kui nõme see esimene ikka on ja muud sellist sitta. Kui sealt midagi tarka ei tule, ning ainult sitta pritsida oskad, oleks targem suu üldse kinni jätta. Usu mind, nii mõjud veel targemini;)!
Olgu, nagu Akegi.. tulin ka mina end siia lihtsalt välja elama, kes teavad, need teavad. Polegi postitus, mis kellegile ilmselt lugemishuvi pakuks, aga kuhugi oli vaja see maha prantsatada.
Teile kõigile kallid sinna!:))
"Sõprus on hinnaliseim väärtus rahata!"
Kris,