Ulmeline mäller..,
esmaspäev, 16. november 2009.

Teretereeeee, pole siia nüüd terve nädalavahetus kirjutanud..

Nädalavahetus möödus siis nii, et nohh.. arvata on ju kuidas..:D Põhimõtteliselt mõtlesin jälle, et oi, on reede, kell on pool 9 õhtul ja midagi pole teha. Tiksusin sillal ja plaanisin koju minna.. Siis tuli kõne.. Sandralt, janoooo, nii see läks. Kutsus mind enda, Martini ja Kazaga kuhugi päraperse.. Mingii, ma ei tea selle koha nime isegi. Kuskil Viljandist edasi.. mm äkki vä.. Nii me tegimegi. Käisime Loo poest läbi kella 10 paiku ja varustasime end mõnusa koguse alkoholiga ja asusime teele..
Noo põhimõtteliselt.. jõudsime siis mingi enne ühte kohale, lõdisesime seal, tüübid kütsid maja ja meie Sandraga tegime esimesi kokse.. mm.. no ja siis istusime ja jõimegi.. Kuni kõik olid juba väääga purjus, siis mõtlesime lauamänge mängida. Eheee, ei tuld väga hästi välja.. Hakkasime hoopis tõde&tegu mängima ja siis veel mingisugust idiootset mängu, kus tegime sama idioodseid tegusi ja ajasime sama idiootset juttu:D.. Eijah, nalja kui palju.. Lõpp oli käest ära, ei tea, mis kell mis toimus, ühesõnaga mingi kell läksime magama..

Okei, hommik.. saime magada umbes 2-3 tundi.. Juba hommikul kakerdas mulle Sandra vastu, kes rääkis, et ta joob juba viina koksi.. hmm, ma surin.. sõna otseses mõttes.. viibisin osa hommikust wc's, kuni läksin pesema ja hakkas juba enam-vähem olla. Siis otsustasin minagi endale koksi teha.. Noo ja nii möödus ka ülejäänud päev. Püsititasin ka oma rekordi võileiva söömises:D Suudsin ühte võileiba süüa 4 tundi, millest ääred jäid lõpuks ikka alles. A pohhui, see oli hetkel ülearune, oli muugagi tegeleda, onja!:D
Põhimõtteliselt mingi kell, mil kõik üsna segi juba olid, otsustasime me poodi minna. Jah poodi, sinna mingisse täielikku kolkaküla poodi. Ja loomulikult poes viisakalt me käituda ei mõistnud. Lendasime sinna kõvahäälselt sisse, ostsime rummi ja viina. Siis see mutike otsustas küsida, et kas meil vanust ikka on piisavalt, mis peale ma ei pidanud paljuks oma häält sugugi tagasi hoida ja pooleldi leti otsas aeledes otsustasin talle näkku kisada " VABAAAAALT":D No nii me oma joogid ja suitsud kätte saimegi. Jõudsime poe ette, muidugi otsustas üks viin maha kukkuda, aga ei, ega me kokku ei hoidnud-raha letti ja uus viin.. Muust, mis seal poes veel toimus ma parem ei räägi!

Jõudsime tagasi majja, arutlesime mingi tunnike selle üle, mis me teeks, kui me 9 milli võidaks, oiii kui palju ideid. Reaalne vähemalt! Noo jõime veel, mängisime mingit ilgelt nõmedat lauamängi, kust ma kukkusin mingi vähemalt 10 korda esimesse kasti tagasi, kuni ma loobusin. Liiga purjus tunne. Rohkem ma ei mäleta, ausalt.. Tean ainult seda, et kuna alustasime juba hommikul vara, siis lõpp oli juba suht kiirelt mingi 12 paiku tulemas:D.

Hommik.. taaskord. Jõin sada (loe 4) klaasi vett ära. Eheee, elasin veel. Polnudki väga hull olla. Kuigi, noh, ega midagi väga ei meenunud. Tundsin ärdates vaid seda, kuidas mul kõik kohad olid nii valusad, et ma ei kujuta ette ka, mida ma teha võisin sel õhtul. Üritasin suud lahti teha, hmm, hambad oleks justkui kurkulöödud olnud. Mõistatasin, miks see nii on.. ei mõelnud välja. Kuni mainisin sellest Kazale ja see mulle omakorda mainis, et Martin oli mulle kogemata une pealt jalaga näkku pannud. Oii kuidas sai naerda:D. Nonii, okei, ülejäänud sinikatest ja kriimudest pole mul siiani aimu, aimu on ainult sellest, et kõik kohad on suuri sinikaid täis, mis on jube valusad. Hehee, normaalne. Siis vaatasin suure hirmuga ka oma kõneregistrit, kust vahtisid mulle vastu sellised nimed, et oioioi, kellest mul polnud aimugi, seega veel vähem oli mul aimu, millest ma nendega küll vestelda võisin.. Hmm, vaatasin sama lolli lõustaga oma telefoni ekraani.. ok, jätsin asja sinnapaika:D!
Ei, ega ma ei pidanud paljuks üles ärgata ja kiiutorni kohviga jooma hakata, sest taaskord jalutas mulle vastu Sandra, kes JUBA jälle viinakoksi jõi. Pääris hästi maitses see kohv. Jõime veel kiiutorni, siis veel mingit šampust kuni jõudsime Kazaga jäägrini.. Hmm, jälle oli olek suht..ee.. kammis.. Muidugi mitte nii hullult, kui eelmine õhtu, aga piisavalt. Niisiis üritasin ma kuhugi kõndima hakata ja post jäi mulle otse teepeale ette. Loomulikult ma LIHTSALT TUIMALT kõndisin vastu posti, peale mida mul huul seestpoolt muidugi veritses ja suht paistes oli. Sama palju oli naljakas ka. Terve suu oli nii valus, nagu oleks ööläbi kelleltki pikki tatti saanud. Ei, pole hullu, siiani on sama tunne:D.
Ok, hakkasime tagasi liikuma, loomulikult jõudsin veel emaga riidu minna ja jõudsin ka teada saasa, et pean hommikul lapsi minema hoidma. Jeeeeeeeeees:D.
Ma ei tea isegi mis kell, aga mingi kell jõudsin koju, kus läksin otsemaid magama... võinoh, ma vähemalt üritasin seda, sest tegelikult ei maganud ma põhimõtteliselt terve öö, sest ma suutsin tegeleda vaid vedeliku kaanimisega. Ok, soovisin ilusat ööd endale.
Tegelikult oli kõva! Vägev pleiss ka.

Olgu, ärkasin. Olla oli enam-vähem. Kui välja arvata nädalavahetusene magamattus. Läksin lapsi hoidma.. Seal kuulasin seda, kuidas tädi ja ta mees vastu tulles aint irvitades mainisid, et ega mul käed juhuslikult ei värise, või muid sääraseid repliike pildusid.
Enamus ajast olin hõivatud haigutamisega. Oeeeeeh, nii väss oli olla ikka. Jõudsin 8 paiku koju, läksin välja mõneks ajaks.. Passisin, kuulasin mingit nümfi teksti pluss seda, kuidas mu üle naerdi.. pikaks veninud nädalavahetuse üle muidugi. Ok, polegi vist kunagi niimodi jutti lasknud, nagu sel nädalavahetusel. Liiga hullult palju lihtsalt. Pole hullu..vist.

Taaavaiiii, ma ju mainisin teile, et ainult nädalavahetustel tulevad mul pikad blogid. Seekord peab tõdema, et suhteliselt sitt seis on ka selle blogiga, just, otseses mõttes! Aga ma tõesti ei viitsi ega suuda kuidagi nutikamalt ja midagi nutikamat siia kirjutada, sest just nii see nädalavahetus möödus, ulmeliselt! Agaaaa... just nii väsind olen ma ka, et siia paremini kirjutada. Ok, ma ei saanud pragu ise ka sellest aru, ühesõnaga, ma lähen ilmselt nüüd magama, sest simad on millegi pärast kohe vääääga rasked:D! ma tegelikult ei julge isegi mõelda selle peale, mis teksti ma jälle kellelegi panna võisin, hmm, hirmus kahju küll.

"Oleviku vigu näeme alles tulevikus."
Kris,