Tõsiselt meeldejääv öö, millest me midagi ei mäleta..,
pühapäev, 8. november 2009.
Nonii.. eile kirjutasin, et õhtul võiks midagi põnevat toimuma hakata-nii läkski..vist! Tegelikult algselt passisime Tarvi, Madise ja Janeliga väljas-sideees (väga põnev), kus oli nagu arvatagi võite vääga igav. Tõmblesime ja häälitsesime nagu vaimuhaiged, niiet pole kahtlustki, et supper huvitav oli:D. Siis me mõtlesime et peaks lumememme ehitama.. nii tegimegi, süütust lumememmest sai ühtäkki suurte jalgadega taun, paaride lisanditega. No siis mõtlesime Janeliga, et liiga külm on ja läksime minupoole, jõime teed, lugesime blogisi ja chillisime niisama, kuni Janeli Akele rongi vastu läks. Siis ma mõtlesin küll, et on laupäev ja ma hakkan kohe igavusest ära surema.. Ei, ma elan siiski siiani (hädavaevu raskest ööst, aga siiski elan).. Eijah, väga tore. Läksin siis msni ja mõtlesin, et traa midagi PEAB välja mõtlema, sest Lagedil (nagu alati) ei toimunud ju midagi-kes istus Notsi saunas, kess kassis kodus ja mida veel. Mõtlesin, et hakkan filmi vaatama, kutsusin siis Triinugi enda poole seda tegema ja muidugi ei jätnud ta mind ootama-seda ta tegigi- tuli süütute mõtetega minu juurde FILMI VAATAMA! Loomulikult kui ta minu juurde jõudis, ei olnud ma peast välja visanud mõtet, et MIDAGI võiks ikkagi teha.. See tundus suhteliselt lootusetu, kuni ma mainisin Triinule, et kutsume Martini õhtul välja. T ütles mulle, et M läheb linna, jooma vist! Muidugi haarasin mina härjal sarvist ja hakkasin T'd tagant utsitama, et me ka läheks ja helistaks M'ile jne.. Helistasime.. vastuseks tuli, et läheb hoopis Keilasse.. pidupidupidu. Ja nii tuligi M meile järele ja olimegi teel Keila poole. Järgmisel hetkel astusime me uksest sisse, kus ootasid meid minu jaoks kaks täiesti võõrast tüüpi, kaks kassi ja üks hiiglaslik koer.. ma ei saa mainimata jätta, et ta oli tõesti HIIGLASLIK!:D Nii armas.. paitasime siis T'ga teda seal süütute mõtetega, koerale paistis see ka täitsa meeldivat.. kuni hetkeni, mil ta meid sõnaotseses mõttes kargama üritas hakata.. EI, rohkem mulle see koer ei meeldinud ja edaspidi kõndisin tast suure kaarega mööda.. Tegelikult suht naljakas vaatepilt on tagantjärele mõeldes see, kuidas mina ja Triin köögist tuppa-toast kööki ja nii edasi-tagasi umbes 3 korda jooksime, samal ajal kiljusime nii kuis kõrist tuli ja see hiiglaslik peni ajas meid taga:D. Vabandust, aga see koer oli totaalne debiilik, vaene kass.. Nii see koer jooksis seal terve õhtu ringi ja järas oma karvase lõustaga järgmist ohvrit (kassi).. kass käis ringi koera poolt väga ära räsitad välimusega.. nii kurb tõesti.:D Istusime seal, käisime rõdul, tossutasime, tagasi tuppa ja nii läks.. Vahepeal tuli veel üks pohmakast surev tüüp sinna ja ühines meiega. Lisaks nägin ma eile ilmselt MAAILMA kõige energilisemat tüüpi, kes muudkui oma tehtud muusika järgi tõmbles ja igast kahtlaseid liigutusi teinud, just nagu paukus oleks, aga ei, seda ta ei olnud. Täielik ENERGIAPOMM, sõna kõige otsesemas mõttes.. ta ei istunud vist rohkem kui 2 sekundit mitte kordagi paigal. Kella 12 paiku hakkasime endale esimesi kokse segama.. jaah, gin toonikuga, ei teagi.. kahtlaselt kergelt hakkas pähe. Paar esimest koksi ja oligi olemas.. Vahepeal ühinesid meiega veel üks ime tore tüdruk Linda ja tema mingisugune eksmees Ott, keda ma juba enam väga täpselt ei mäleta.. Martin.. hehee sellest ma ei hakka rääkimagi, see tüüp oli kella 1 ajal juba voodis pikali, purupurjus ja põõnas seal. Õnneks oli hea see, et meie T'ga oma geniaalse ajuga suutsime terve õhtu teha plaane, et kui ment peaks tulema, siis hüppame rõdult alla ja lähme autosse, isegi autovõtmed olid minu käes, seda nii igaksjuhuks:D Ühesõnaga ma ei tea, mis ma seletan siin, läksime veel selle oti juurde, lamasin, pea oli triinu süles tahtsin magama minna, aga ei.. siis toodi mulle suur klaas šampusega, lakkusin seda ja nautisin stereo love'i, mis üürgas. Hea oli olla.. või siis..mmm purjussss.. kakerdasin mööda korterit ringi ja siis.. mm, pilt taskus.. Järgmine pilt on hommik.. kell on 10, ma ärkan üles, sest kellegi käed näpivad mind, jees milline äratus. Kõik polnudki selge, sest pea oli niinii sassis. Ma ei suutnud tõusta-ausalt!:S Aga ma pidin, et minna teise tuppa, kus üks tont nimega TRIIN SAVI istus ja oli ainuke, kes üleval oli, hmm istus arvutis ja häkkis seal mõnusalt, nii kui mina sinna jõudsin purskas ta mulle näkku nerma, ütes veel et magas vahepeal tund aega ja nüüd istub siin. Korterist oli läbu üle käind. Tuba oli klaase ja pudeleid täis. Kaks tonti magasid hammas laiali diivanil. Õhus oli tunda, hmmmmm seksi, alkoholi ja pohmaka lehka. Aga mind ei kottind see, sest olek oli just täpselt selline pohmas ja porjus vahepealne. Ma ei julgenud peeglisse isegi mitte piiluda, Triin soovitas sama, seega.. ma ei teinudki seda. Peletis. Üsnapea kakerdas ka pohmas näoga M teisest toast välja, läks rõdule, tossas. Minulgi oli see juba viiendat minutit plaanis, aga ausalt, ma ei suutnud, läksin hoopis diivanile kerra. Pahapahapaha-purjuspurjuspurjus.. mm kui vastikkkk.. Mingi perv toppis mulle mandariini suhu..öäääkkk, see lendas sealt sama kiirelt välja, kui sisse tuli. Õnneks olid mul seal kaks niiiniinii armast ja toredat sõpra, kes lisaks sellele, et mu enesetunne oli olgem ausad siis täielik pask, naersid mu üle absoluutselt TERVE hommik.. Eiei, mitte et nad seda nüüd ära oleks lõpetanud, ei.. Siiani naeravad ja ma arvan, et see pole isegi mitte päevade küsimus, et nad selle lõpetaksid, muidugi naeravad.. varjatud põhjustel. Kuna ma ei kirjuta mingit pornofilmistsenaariumit, vaid süütut blogi, kus on niigi juba üleliigset infot, siis need põhjused jäävadKI varjatuks! Okei, hakkasime tagasi Lagedi poole sõitma. Tee peal hüppasime Selverist ka läbi. Ei, väga tore, järjekorrad olid pikad. Ostsime süüa ja juua, Martiniga muidugi, sest Triin ei suutnud sõnagi lausuda, ning jäi parklasse tagaistmele magama. Autosse tagasi jõudes saime T üle ikka kõvasti naerda, ma isegi ei oska sõnastada, milline ta oli. Umbes nagu libu, kes oleks 3 ööpäeva tööpostil olnud. See on ka leebelt öeldud. Niisiis panime M'iga mõnusalt krampi tema üle. Aga ei, pole hullu.. tee peal leidsime umbes sada põhjust veel, mille üle kõht kõveras naerda ja muidugi pool teed naerdi minu seikluste üle. Triin informeeris mind toreda infoga, et olin umbes tund aega kesest läbu ja keset põrandad lihtsalt maganud, tekk peal ja keeldunud diivanile minemast. Ei-tore!:D Siis sai veel selgeks, et ega minagi rohkem, kui 3 tundi ei maganud. Veel parem. Tegelikult oli kõige armsam see, et pidime Mariiniga veel Kinno täna minema kahese rongiga.. Ma mõtlesin ärgates, et teen küll eneka, kui pean kinno minema sellises seisundis. Aga ei, jõudsime Lagedile, peaaegu esimesena torkas mulle silma kõikuv Rolts oma lolli lõustaga. jeesjees, on pühapäeva hommik ja see on esimene, mis mulle Lagedile jõudes vastu vahib. Ühesõnaga.. hakkas mul enam-vähem parem olla. Pinnisin Mariini, et see mulle kodust paki mahla kaasa võtaks, vesi ajas juba oksele. Kell sai pool kaks, T tuli minu poole, et ma teda meigiksin, seda ma tegin, võinoooo.. vähemalt üritasin oma tudiseva kerega. Üritasin ka endale mingi ilme näkku luua, sest noh, peegelpilt oli üllatavalt hirmus peale seda kräud. Siis lippasime me kõik rongile.. oioioioi kui mark Triinul meiega sõita oli:D Mul oli käes mahlapakk, mille sisu ma alalõpmata jõin ja mille sisu mul mitu korda tahtmatult naerma pursates välja lendas. Asi pole hull, asi on veel hullem. Rongi jõudes pistsin ma millegi peale täiest kõrist röökima, mille peala puupüsti täis vagunis olevad silmapaarid ühtäkki kõik mind sõllitama kukkusid, aga ei, sellega see ei piirdunud.. see vaatepilt oli veel naljakam ja ma ei teinud muud, kui purskasin lõpuks lihtsalt jälle ja jälle naerma, kuni lõpuks olime me kolmekesti nagu mingid taunid kes lihtsalt irvasid üle terve rongi. Jess, lõpuks saime me istuma. Triin, oma täieshiilguses muidugi ropendas üle terve vaguni, nagu tal see kombeks on.. Oiiii kuidas vanamutikesed said kiruda. Heh, nalja nabani. Meie muidugi Mariiniga ei saanud T'st halvemad olla ja otsustasime üle terve vaguni kahekesi laulma hakata " NÕIA ELU, NÕIA ELU, SEE JAH, ON KÕIGE PAREM!".. need vanamutikesed suudsid ainult ahetada, aga noh, mis seal ikka, nalja peab ju ka saama ja kes siis teeb, kui ise ei tee. See kõik pakkus tol hetkel nii palju nalja nagu 5 aastasele plikatirtsule, kelle ema on talle poest just kommi ja jäätist toonud. Baltijaama jõudes leidsin ma end jälle oma tavalises hulluses.. seekord otsustasin ma minna ühe noormehe ja ühe turvamehe juurde, ja küsida "VABANDAGE, kas Sina tahad ka staariks saada? Mina igatahes küll tahan!" Ja nii me edvistasime ja tatsasime rõõmsalt mööda Baltat. Lõpuks jõudsime kinno "Saptembrinumbrit" vaatama.. mis oli hmm... boooooorriiinnnnggg. Me mõtlesime filmi keskel umbes kolm korda, et võiks ära minna, aga ei, me siiski jäime. Istusime kinos nagu kaks tola ja arutasime mis me peale kino teeme ja niisama elust enesest-justjust, teised käivad kinodes filmi vaatamas, aga meil pole targemat teha, kui kinno lobisema minna. Lisaks millele jõudsime me saale peale filmi algust ja Mariin otsustas üle saali panna " KURAT MA EI NÄE MIDAGI":D- Kohatud nagu me oleme.. Nonii, film läbi, meie läksime Sikupilli prismasse, kus sai ka närve kulutada.. Ma pole iialgi näinud, et Mariin kellegi peale nii närvi läheks ja hakkaks mölisema, nagu täna. Seda on lihtsalt nii naljakas mõelda, küll need tropid pangatöötajad said alles M'i käest. Ma piirdusin seekord ainult ühe lausega ja otsustasin tagasihoidlikult ühelt sealselt mutilt küsida " kas teil siin pangas ainult sellised debiilikud töötavadki" mispeale M hakkas naerma ja ma mõlemad otsustasime otsa ringi keerata ja astuma hakata. Ei tegelikult on nad ikka reaalsed afid, aga noo pohhui, ilusat elu neile:)! Huuh, läksime tortillat sööma.. hmm, ma sõin seda umbes tund aega, sest see oli lihtsalt tol hetkel ülimalt sitt, siis tuli issi meile järgi ja me läksime koju.. hehee, pohmakas hakkas jõudma, oiii, see tortilla oli sama kiirelt väljas:D. Tegime M'iga Lagedi vahel väikese tiiru, siis jõudsime järeldusele, et tra kui lohhid ikka mõned inimesed olla saavad, aga ei, eks leidub igasuguseid.. vääääga igav oli, nagu siin alati. Otsustasime koju ära tulla.
Nüüd siin ma istun, kirjutab seda blogi juba mingi neljandat tundi, kuna vahepeal oli vaja Superstaari vaatama minna, siis oli vaja korra väljas käia ja nüüd ma jälle kirjutan seda. Hmm, kahtlane tunne, nagu raamatut rebiks kirjutada. Kui mul igapäev nii iiiiilmatuma pikad tekstid tuleks, siis teeks sama välja külla, aga noh, ma ei usu, ma arvan, et need on need nädalavahetuse seiklused, mida mitte kuidagi ei saa teile kirjutamata jätta. Aga noh, eks näis. Ma tõesti (sorrysorrysorry) ei viitsi seda romaani nüüd läbi lugema hakata, seega vabandan jube ette ära kirjavigade pärast. Elu läheb edasi. Siinkohal tervitaks Mariini, kes kodus kassib ja geod õpib, ära muretse,mõtle, kui enam hullekas minna ei saa, siis saab ju ainult paremaks minna:D! Ei tegelikult musumusu, pole hullu, kõik on hästi ja oota parem hirmuga meie järgmiseid seikasi sellest kuidas ringi traaalivaalitame. Varsti on "Ürgmees"... uuh, ma ei taha siis selle naeru peale mõeldagi.
Okei, nüüd hakkab jumalast igav jälle, tegelt tahaks midagi põnevat teha, tahaks oma toa seina fotosi täis kleepida. Olgu, eks ma homme mõtlen sellele. Super! Ma olen kahe ööpäeva jooksul 7 tundi maganud ja ma lihtsalt tunnen, et mul ei tulegi und. Ma olen nagu mingi öökull ja vahin silmad punnis oma monitori. Eks homme saate jälle lugemist omale.
Veel ei saa ma mainimata jätta, et TRIIN SAVI raisk:D, kui ma veel homme peaks ka seda kuulama, siis ma panen sulle samamoodi molli, nagu sina täna mulle rongis:D. See pole üldse naljakas, kõigil ju juhtub purjuspeaga. Olgu, tegelikult ikka on küll naljakas. Aga mõtleme, et ei ole:D!
Head ööd teile siis;).
"Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini."
Kris,