Tahaks Sulle öelda NIII palju ja vastu kuulda sama palju..,
esmaspäev, 23. november 2009.
Noo tere!?
Nädalavahetus möödus nagu eelminegi, ainult vähe leebemalt.. osaliselt.
Noh, istusime minujuures Madisega, kell oli kaks ja oli reede.. Hmm, nii see läks.. Siis.. ee, ma ei mäelta.. ei mäleta..Siis istusime side juures, Tõnni, Lauri ja Kärdiga..vist. Siis tulime Kärttussiga minu juurde, ma ei mäleta mida tegema. Siinkohal vabandaks Kärttussi ees, keda üle lasin-ausalt!:(
Sandra helistas mulle, kutsus Viljandisse. Läksin Sandra juurde.. Seal nad istusid, Sandra, Martin ja Karl. Me S'iga helistasime mu emale ja nohh, hakkasimegi siis Viljandisse (Kuusallu) sõitma. Enne külastasime Loo poodi muidugi. Ostsime väheke MAHLA:)!
Teepeal sinna tõmbasime veel Karliga pooliku alla, niiet sinna jõudes ma enam ei mäleta. Ausalt.
Laupäeva hommik.. hmm, vääääga paha oli. WC pott oli parim sõber. Ma ei tõusnud terve päev voodist üles. Nagu 4 real.. TERVE päev. Mingi kell õhtul või ma ei tea millal kobisin pesema, lootuses, et hakkab parem, aga ei.. Peale seda otse voodisse tagasi. Vahepeal ühinesid teised ka minuga.. Passisime neljakesti voodis ja vahtisime õhtuotsa telekat. Lõpuks mingi kell õhtul ajasin ka kargu alla ja tõusin püsti. Vahepeal tuli K oma supiga sinna, mis ajas mul südame pahaks ja mida ma ei söönud. Pärast istusin ma lauataga mingi pool tundi, sest mind ei lastud enne ära, kuni olen vähemalt 4 ampsu suppi söönd. Õnneks saime teisele kokkuleppele, jeeeeeeeeees, ma pääsesin supist:D!
Mingi aeg läksid teised magama. Me passisime Karliga üleval.. Kella .. hmm viieni äkki. Muidugi seetõttu, et tal oli vaja kell POOL VIIS HOMMIKUL HAKATA SUPPI SÖÖMA:D! Igatahes nalja sai.. Sest ta oli niiiii purjussssss, mida ta ise ka ei ütleks. Valusalt kakerdas ringi, silm seletas laua nii palju, et ukselinkigi ei leidnud.
Okei, läksime magama.. mitte et sellega mu seiklused lõppend oleks. Põhimõtteliselt maksimaalselt 5 minutit peale "ok jääme magama" kostis mu kõrvadesse ulmeline norskamine. Hmm, pool ööd passisin ma justnimelt veel seetõttu üleval. Vahepeal üritasin küll teda jalaga peksta, aga sellepeale ta matsutas tuimalt suud ja vähem kui 20 sekundi pärast norskas edasi. Siis oli tal öösel ilmselt plaan mind ära kägistada või ma ei tea, mis ime asju ta seal teha üritas, igatahes pool unes selline mulje jäi küll, et armas.
Olgu-olgu, asi polnud nii hull, tegelt oli päris kõva seal;)!
Pühapäeval koristasime ja hakkasime tagasi sõitma.. Jõudsin koju, passisin lebos ja magamaaaa.
Nüüd passin siin-jälle! Mitte sittagi pole teha, nagu tavaliselt. Mõtlen sellele, et olen vaid 13 päeva veel Eestis ja ma IKKA ei tea, kas nutta, või naerda. Hetkel ei tee kumbagi. Ilmselt on see hea, aga sõpru jään ikka ju igatsema. Ok, see pole elu lõpp ju!
Tegelikult mul on pragu päris hea meel. Noo näiteks.. sain endale ühe väga toreda sõbrakese juurde, tasub ju rõõmustada. Tõesti vägev inimene.
See on vist hetkel kõik.
Nii, aga nüüd ma kobin pessu ja tube koristama..
SEEE YAAAAAAA!
"Vana mure on kergem kanda, kui uut."
Kris,