Emotsioonitult emotsionaalne..,
esmaspäev, 9. november 2009.

Noo tere-tere..
Põhimõtteliselt täna romaani ei tulegi. Kurb, jah, mul ka! Põhimõtteliselt kirjutasin eile, et magasin kahe ööpäeva jooksul 7 tundi.. Seetõttu tegin täna ilmselt oma unerekordi-ärkasin pool kaks päeval. Eiei, teie jaoks pole siin midagi imelikku eks, agaa.. hmm, tavaliselt olen ikka poole varem üleval. Okei, kas just poole, aga varem. Ok, mõttetu. Mul pole siia täna vist mitte sittagi kirjutada. Hetkel suhtlen oma vana klassiõega ja kuulan mussi, muud targemat ju teha ei ole. Just pidin oma järjekodses "sõbras" pettuma, aga see selleks, sealt polekski midagi targemat oodata. Otsustasin täna oma jala alles nelja paiku välja pista, siis tulin juba koju tagasi, Tõnniga, vaatasime Kodus&Võõrsil.. vääääääga põnev:D. Läksin linna, tulin tagasi. Läksin välja ja nüüd olen siin. Väljas polnud muidugi taaskord mitte midagi peale hakata. Passisime Lauri ja Tõnniga sillal. Vähemalt kahel meist oli lõbus. Mina ja Lauri naersime enamus ajast Tõnni üle, aga kurb oli see, et Tõnn ei saanud aru, miks me seda teeme. Päris tige oli juba lõpuks. Meie naersime lakkamatult, poisul tekkis suur segadus. Olgu, kuna lubasin talle, et blogi lugedes saab ta teada, miks me naersime, siis tegelikult oli nii.. et mina sosistasin Laurile, et me teeks nii, nagu räägiks temast, siis naeraks.. Nagu tal oleks mingi asi kuskil peal, tegelikult kallike, polnud sul kuskil midagi, ära põe hahaahaaa:D. Okei, siin ei tundugi see naljakas-siis oli küll, tõesti! Su ilme oli nagu.. ma isegi ei oska seletada.. igatahes see selleks. Mõttetu pläma ja mõttetu päev. Tulin koju ära ja nüüd passin siin.
Vapsjee, istun, joon mahla ja kuulan powerit.. jee, põnev. Tegelikult ma mõtlen siin, et ma kohe-kohe lõpetan, kuna pean pilte sorteerima ja kolmapäevaks kausta valmis tegema. Viin ilmutusse ja varsti on mu tuba täis igasugu idioote, kelle lõustad mulle iga päev vastu hakkavad vahtima. Jah, just! Topin sinna igast jama. Alustades piltidest, mis on tehtud mingi 4-5 klassis, kuni praeguseni. Oi Mariin, me sureme maha, kui neid hakkame üles riputama:D. Eriti kui meie teki all tehtud pilte näed. Eiei, ma ei räägi pornost, räägin sellest, kui me olime umbes kaheteist kuni kolmeteist aasta vanused pädad ja meil polnud õhtul targemat teha kui magama minnes end pildistada:D! Ma arvan, et nädala lõpus heal juhul hakkame neid üles toppima, kui kuskilt mõned üleliigsed sajased rahakotist leian, et pildid ilmutusse viia. Tegelikult on tohutult igav ja mingi emotsioonitu olek, midagi uutuutuut võiks ellu tulla, jumalast kõrini on mingi fuckin rutiinist ja ühtedest nägudest. Ei, ma ei oskagi seda otseselt seletada-saate aru küll.. Ma ei taha öelda, et tahaksin kõike vana persse saata ja ära kõndida, mitte otseselt nii. Tahaksin lihtsalt midagi, mille nimel tõeliselt pingutada, mille üle tõelist rõõmu tunda, mis oleks tõeliselt eriline ja mis oleks tõeline..TÕESTI!
Aga olgu, ma siis teen seda ja hakkan pilte sorteerima, nägemiiist & ilusat ööd!:)
"Homne päev on lootuse alus.."
Kris,